Tüüpilise pliiaku ehitus
Kõigepealt luuakse pliist ristkülikulise struktuuriga võrk, millele on mehaaniliste omaduste parandamiseks lisatud väikeseid koguseid antimoni, tina, kaltsiumi või teisi aineid. Võrgu tühimikud täidetakse pastaga, mis koosneb pliitetroksiidist (punasest pliist) ja 33-protsendilisest väävelhappe lahusest. Pasta pressitakse pliisse tehtud aukudesse, kus väävelhape reageerib pliiga ja suurendab sedasi pliist võrgu pindala.
Plaadid (elektroodid) ühendatakse elektriliselt üle ühe plaadi ja eraldatakse separaatoritega. Tavaliselt paigaldatakse üks positiivne plaat rohkem kui negatiivne, mistõttu mõlemad äärmised plaadid on positiivsed.
Plaatide vahele valatakse väävelhape ja akut laetakse esimest korda. Positiivsed plaadid muutuvad šokolaadipruuniks pliidioksiidiks ja negatiivsed halliks poorseks pliiks.
Tänapäeva akude plaadid on enamasti juba formeeritud, st eelnevalt muudetud pliiks ja pliidioksiidiks, ning pärast happe lisamist on akud juba kohe kasutatavad.
Aku tühjenemisel plaadid suurenevad, sest plii või pliidioksiid reageerivad väävelhappega ja muutuvad pliisulfaadiks. Aku laadimisel toimub vastupidine protsess ja plaatide suurus väheneb. Selline pidev suuruse muutumine põhjustab plaatidesse pressitud pasta järk-järgulist eraldumist ja aku põhja sadestumist. Kui sadet on kogunenud nii palju, et see puutub plaatide vastu altpoolt, on tulemuseks lühistatud element ja aku sulfateerumine.
Separaatorid eraldavad plaate, et vältida lühist omavahelise kontakti tõttu. Nad suurendavad aga ka elemendi sisetakistust, sest takistavad ioonide liikumist plaatide vahel. Separaatoreid on tehtud erinevatest materjalidest, nagu puit, kummi, klaaskuidmatt, tselluloos, polüvinüülkloriid ja polüetüleen.
Akude korpus on üldjuhul tehtud plastmassist.
Ohutus
1. Aku sisaldab elektrolüüti, mis on valmistatud väävelhappest. Kandke akut hooldades või vahetades kaitseprille ja kummikindaid. Happe sattumisel nahale pesta kahjustatud koht suure hulga puhta veega. Happe sattumisel silma loputada silmad puhta veega ja pöörduda arsti poole. Happe sattumisel organismi juua võimalikult palju vett või piima ning pöörduda arsti poole.
2. Hoidke lapsed happest ja akust eemal.
3. Akuhape on väga korrosiooniohtlik. Ärge kallutage akut. Hape võib õhutusavadest välja voolata. Vältige akuhappe sattumist auto detailidele. Kui see on juhtunud, loputage happega kokkupuutunud pinnad 5%-lise söögisooda lahus.
4. Aku käsitlemisel vältige metallesemete sattumist akuklemmidele. Lühiühendus pluss- ja miinusklemmi vahel põhjustab kaarleegi tekke, mis võib põhjustada põletushaavu ja süüdata akust eralduva paukgaasi. Paukgaasi süttimine aku sisemuses põhjustab aku purunemise või plahvatamise.
5. Aku intensiivsel laadimisel (näiteks kiirlaadimisel spetsiaalse laadijaga aga ka vahetult pärast mootori töötamist, sest rikke tõttu võib auto pingeregulaator olla korrast ära ja seetõttu tekkida ülelaadimine. Normaalne laadimispinge on 13,8 kuni 14,4 V. Mida suurem on laadimisvool, seda rohkem eraldub plahvatusohtlikku gaasi. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik akuklemmide lahtiühendamisel vahetult pärast laadimisprotsessi lõppu, sest akuklemmi ja akujuhtme vahel võib tekkida sädelahendus, mis süütab tuulutusavast väljuva gaasi ning võib põhjustada aku plahvatuse.
6. Akulaadija tuleb kindlasti enne lahtiühendamist välja lülitada.
7. Aku konsrtuktsioonimaterjalid väävelhape ja plii on loodusele ohtlikud. Äratöötanud aku viige spetsiaalsesse kogumiskohta. Ka meie võtame vanu kasutatud akusid vastu.
Näpunäiteid aku kontrollimiseks:
Aku peab olema korralikult autole kinnitatud. Aku olgu puhas. Mustus ja tolm võib tekitada lühise ja aku tühjeneb. Puhastage aku klemmid ja kinnitusjuhtmed. Kui aku võimaldab, kontrollige regulaarselt aku elektrilüüdi taset. Vajaduse korral lisage destileeritud vett. Elektrolüüdi tase peab olema 1,5 cm kõrgemal plaatidest. Hooldevabad akud on suletud akud ja nende elektrolüüdi taset kontrollida pole vaja. Kontrollige happe tihedust. Kui see on alla 1,22 g/cm3 siis tuleb akut laadida. Samuti ei tohi tihedus erineda elementides. Laadida tuleb ka, kui klemmi pinge on alla 12,4V.
Kui aku jääb pikemaks ajaks seisma, siis on soovitav ta enne laadida. Kui aku on mingil põhjusel tühjenenud, siis tuleb laadida stationaarse akulaadijaga. Tühja akut ei ole võimalik täis laadida auto generaatori laadimisvooluga. Laetud aku elektrolüüdi tihedus on 1,27 g/cm3 ja pinge 12,7V.
Aku tuleb valida vastavalt tootja poolt ette antud sobivustabelile. Võimaluse korral võib paigaldada suurema mahutavuse ja suurema käivitusvooluga aku. Taksole ja eriotstarbelisele autole on soovitav paigaldada suurema mahutavusega aku. Sobiva aku leiate meie koduleheküljelt toote kataloogist või meie esindustest kohapeal.
Aku sõltuvus välistemperatuurist:
40 c° juures on laetud aku elektrolüüdi tihedus 1,27 g/cm3
20 c° juures on laetud aku elektrolüüdi tihedus 1,28g/cm3
0 c° juures on laetud aku elektrolüüdi tihedus 1,30g/cm3
-20 c° juures on laetud aku elektrolüüdi tihedus 1,31g/cm3
Tühi aku jäätub:
100% laetud aku jäätub -70 c° juures
40% laetud aku jäätub -25 c° juures
10 % laetud aku jäätub -10 c° juures.
Vaata lisaks ka meie AKU AABITSAT
|
|
Akukeskus Tallinnas: Akadeemia tee 15/2 (Teaduspargi 3/2), Tel. 6556321 | Akukeskus Tartus: Aardla 23, Tel. 7474464 |
